Neli kuud Slovakkias.

Tere!

Vabandan, et ma ei kirjutanud nii nagu lubasin. Ennem jõule on niii palju üritusi ja kohustusi ja tegemisi, et lihtsalt ei jõua kuidagi blogini..

Aga kõigepealt natukene uut infot. Nimelt ma sain paar päeva tagasi lennupiletid. Eestisse saabun 4.veebruar kell 23.15. Nii, et ootan teid kõiki lennujaama ja ei mingit vabandamist et kool või töö järgmine päev, eks! :D

 Ei tegelikult, ma ei tea. See on nii imelik, et ma pean juba kuu ja natuke peale pärast siit lahkuma. Alles ma ju tulin ja nüüd tagasi minek. See lahkuminek ja hüvastijätt sõprade ja siinse perega saab keeruline olema. Kui Eestist ära minnes ma teadsin, et ma näen kohe-kohe kõiki jälle, siis siit lahkudes ma ei tea kuna ja kas ma neid jälle näen.. Mu ühele klassiõele, kes on ka üks väga hea sõbranna siin, tulid lihtsalt pisarad silma kui ma ütlesin millal ma lahkun. Mille peale mina käskisin rõõmus nägu pähe teha ennem kui ma ise ka nutma hakkan.. aga jah.

Mul ei ole tegelikult täna ka eriti blogimise tuju, eriti veel kirjutamise, seega ma lisan teile siia mõned pildid ja kommenteerin neid, eks. :)

Paar nädalat tagasi vist juba, ma ei mäletagi kuna see oli, käisin ma Austrias, Linziz, koos klassikaaslastega. Tore päev oli. Käisime jõuluturul, linnapeal ja lõpuks tulevikumuuseumis. :)

Kui WC-s on sinine valgus tuleb alati ju pilti teha. :D

Tulevikumuuseumis. :)

Ja üks klassipilt ka.:)

Siis 14-16. detsember veetsin ma YFU-katega. Miks on alati nii, et kui toimub midagi väga toredat, saab see nii kiiresti läbi.. Need ülitoredad kolm päeva täis rääkimist, naremist, lumesõda, ehtimist, naermist, keele õpetamist ja õppimist, veidrate mängude mängimist ja veelkord naermist möödusid kahjuks liiga kiiresti. Loodetavasti näen ma neid kõiki toredaid inimesi veelkord, ennem kui ma lahkun. :) Ja mis kõige tähtsam, meie Lõuna-Aafriklased jõudsid lõpuks kohale. Üks poiss, teine tüdruk, nagu te piltidelt arvatavasti aru ka saate. :) Igatahes poiss elab seal linnas, kus Johanna koolis käib, aga koolis käib ta minuga samas koolis. Seega on vähemalt üks vahetusõpilane keda ma iga päev näen. :)

grupipilt, Jana tegi pilti, seega tema puudub kahjuks pildilt.

Me õppisime ka hambaid pesema ja saime kõige-kõige parema hambaharja omale. :D

grupikallli!!!! (Kui keegi lahkus, oli üks suuuur grupikalli alati)

Hobuse mäng. Kus lõime kätega vastu põrandat, kallutasime vasakule- paremale, lehvitasime ja hüppasime. :)

Tegime kaarte ka. :)

Valepidi, aga elate üle. :) Seal on peaaegu kõikides keeltes, mida keegi meist oskab kirjutatud häid jõule! :)

Vetsupaberist pulmakleidid+moeshow :)

Nüüd see reede sai kool läbi ja meil on natuke rohkem kui kaks nädalat vaheaega. Mingi osa sellest möödub ka Tatardes suusatades. Nii, et Eestlased, lähete ka Kuutsemäele suusatama? :D
Aga okei, lõpetan tänaseks.

Veselé Vianoce!(Häid jõule!)


Kallid! :)
Mariliis.:)

Ma pole turist, ma elan siin!

Ahojte!

Mul on siin jäänud vähem kui kaks kuud veel. Ja kalendrisse vaadates, avastan, et mul on ette planeeritud need kaks kuud peaaegu, et kõik päevad. Seega tähendab see seda, et see kaks kuud mööduvad arvatavasti kordades veel kiiremini kui viimased kuud. Ja siis peab Eestisse jälle tagasi minema..

Aga nüüd siis üks supertoreda nädala kokkuvõte teile siia.

Esmaspäev:
Koolis ei käinud, selle asemel sõitsime Nitrast pooleteise tunni asemel 6 tundi koju. Peatudes iga suurema poe ja tankla juures, sest alati oli midagi vaja või me otsustasime lihtsalt vaatama minna, mis seal on. :) Ei tore oli. Kuna mul oli viimane päev aega kõneaega laadida, kolm kuud sai viimasest laadimisest mööda ja kui ma poleks laadinud oleks mu sim-kaart suletud, siis me läksime O2 ka. Eelmisel päeval oli olnud mul tõsine probleem kuidas ma selle laetud saan. Sest ema oli ju Mayaga haiglas, mina olin keset viinamarjaistandust, kus pole ei poode, pangaautomaate ega midagi ja netis saab ainult krediitkaardiga maksta, sest mul ei ole Slovakkia pangakontot. Paanika missugune! Aga  kõik lõppes hästi. Sain omale kõneaja laetud ja elu oli jälle lill. :) Aga Maya oli emaga haiglas, sest Mayal pidi operatsioon olema, aga kuna ta on haige natukene siis jäi see ära. Nüüd järgmine nädal on uus aeg, aga see ei ole veel kindel kas ta saab minna, sest tal on ikka köha veel..

Teisipäev:
Käisin küll koolis, aga ma ei tea mis mõte sellel oli, sest jälle jäid pooled tunnid ära ja ma sain juba lõunaajal koju tagasi. See on minu jaoks nii veider, Eestis kui mõnda õpetajat ei olnud, siis andis tundi keegi teine. Aga siin, kui õpetajat pole, jäävad tunnid ära. Ei tegelikult mulle meeldib nii. Ei saa kurta, sest see tähendab jälle toredat õhtupoolikut toredate inimestega. :)

Kolmapäev:
Koolis oli esiteks avatud uste päev. Paganama palju inimesi oli seal ikka. Nii paljud ikka tahavad siia kooli tulla. :)  Ja sellega seoses, ma ei saa ikka aru, kuidas on võimalik, et 13-14 aastased lähevad gümnaasiumisse? Ebaloogiline minu jaoks.  Siis teiseks tähistasime koolis Mikulašt. Ehk siis oli avatud jõulukohvik ja palju süüa ja me saime koolis kommi palju-palju-palju. Ning tänu sellele olid mõned õpilased, kes on õpilasesinduses, riietatud kas ingliks või deemoniks.
Ja tänu Mikulašele oli kool jälle natuke lühem. :) Ehk siis pärast kooli sai jälle klassikaaslastega linnapeale minna. Ehk söömas käia ja avastada mänguväljak, mis Auparki taga on. Jah, väikesed lapsed leidsid kiiged ja karussellid üles. :)

Neljapäev:
Oli päris Mikulaš. Hommikul sai palju-palju kommi. Teate, see siinne Mikulaš on ikka palju parem, kui Eesti päkapikud. Saad oma hunniku komme ühe päevaga kätte ja kõik on super. :) Siis Mikulaše ajal või ennem seda isegi kaunistatakse juba kodu ära. Nagu Ameerika filmis oleks, kõik kohad on üliuhkelt ära kaunistatud. :) Pärast kooli läksime jõululaadale. Jõime kuuma teed, sõime pannkooke, laulsime, tantsisime, kõndisime, rääkisime, naersime ja tegime veidrate olevustega pilte..  lihtsalt super oli. Kuigi väljas oleks võinud natuke soojem olla.. :) Koju jõudsime, siis Maya oli isaga vanaema juures ja me jäime ööseks emaga üksi koju. Või noh koer, Tara oli ka. :) Aga õhtu oli tore, mängisime kaarte, rääkisime kõigest, tantsisime Gangdam style ja käisime külapeal koeraga jalutamas. :)

Meie kuusepuu. :)

Reede:
Kool. Inglise keele esitulus, kus pidi ka kostüüm olema. Nimelt pidime Suurbritaniast kedagi kuulsust mängima. Vahet polnud kas praegusest ajast või 150 aastat tagasi. Ma olin siis Queen Anne.  Võtsin Maya diaara kaasa ja panin pähe. Peale esitlust nõudsid kõik klassivennad seda enda pähe ja tegid pilte. :) Ludo käis pärast ülejäänud päev diraara peas ringi. :) Ja Samuel mängis printsess Dianat. Siis saime me kõik küll naerukrambid. Ta nägi välja päriselt nagu naine. :)
Õhtul läksime sushisse, saime veeeel komme. Ma ei tea mis jõulude ajal saab, kui juba niii palju süüakse. Siis ma lähen täiesti lõhki vist. Pärast seda koju, magama.

Kas ta pole mitte kena naine? :D

Laupäev:
Käisid majaostjad. Nii armas laps on neil. :) Siis kaunistasime veel kodu. No kas ei aita juba? paistab et ei. Aga nii kurb, et meil on kõik jõuluasjad tehismaterjalist. Ei päris jõulupuud, ei päris jõulupärgi.. kurb. Loodame et vanaema juures on päris ikka :) Õhtul tulid Sushi vanaema, vanaisa ja üks naine, kes seal töötab siia. Tegime kuhja piparkooke ja doomino küpsiseid. :) Pole aimugi kes neid sööma hakkab, tõesti. Liiga palju on neid.

Pühapäev:
Käisime emaga ühe uue silla peal jalutamas ja Maya rattaga sõitmas ja seejärel jõululaadal jälle. :) Palju teed, palju vahvleid, veider toki otsas õun, tooli katki istumine, naermine, rääkimine ja veendumine, et ainult Eesti koerad ei vihka mind on lühike kokkuvõtte super päevast.:) Koju tulles tundsin juba õues head lõhna.. ja mis see oli? Ei miski muu kui kartulid, liha ja hapukapsas!!! Niii hea oli seda kõike süüa. :) Pärast söömist ronisime emaga diivani peale teetass käes ja vaatasime Shrek2-e.:) Pärast Shreki lõppemist suundusin ma arvutisse. Nimelt ma teadsin, et lõpuks üle pika- pika aja saan ma Liinaga skypes rääkida. Ja siis tuli veel välja, et Kaisaga ka.. Nii tore oli neid näha ja nende häält jälle kuulda. :) Nüüd peaks ühe õhtu ette võtma, kus ma Õnne ja perega ka räägin. Pole nendegagi tükk aega rääkinud skypes. :)

Kusjuures täna autos vaatasin aknast välja ja nersin omette, kuidas me alles tulime siia. Viinist Bratislavasse bussiga sõites me Johannaga lihtsalt vaatasime neid "mägesid" suu lahti ja imestasime, aga nüüd, ma ei pane neid enam tähelegi. Need mis siin Bratislavas on, need tõesti ei ole mäed.Seega kui see siin nii tasane tundub, mis siis veel Eestis on, ei tea.

Nüüd sai see kohustuslik pühapäevaõhtune postitus tehtud ja lähen ära magama.:) Ja endiselt loodan, et te kirjutaksite mulle mida te kuula tahate minust. :)

Kallid teile kõigile! :)
Mariliis.:)

Detsember. Detsember? Detsember! DETSEMBER?!?!

Tere!

Üritan siis nüüd nii, et iga pühapäev teen nädalast kokkuvõtte, nagu mulle ettepanek tehti. Eks näeb mis selleest välja tuleb. Miks ma arvan, et kaua see ei kesta, aga loota ja üritada ju võib. :)

Seega esmaspäev-teisipäev:
Võtsin need kaks päeva kokku, sest need olid minu jaoks põhimõtteliselt samasugused igavad päevad. Nimelt meil õpetajad strekisid ja meil ei olnud kooli. Seega istusin ma kodus. Vähemalt ei pidanud üksi olema, sest ema oli haige ja oli ka kodus seepärast ja seega ei viinud ta Mayat ka lasteaeda. Teisipäeval õmblesin mayale merineitsisaba.. kohutav oli teha enamus käsitsi, sest see paganama õmblusmasin ei õmmelnud seda riiet.. pluss ma ei osanud peast seda kuidagi teha. Mingisugust lõiget ka kusagil ei olnud jne.. ühesõnaga keeruline,keeruline,keeruline, aga peaaegu valmis ta on. ainult saba otsa fliisi või midagi tugevduseks veel vaja.

Kolmapäeval läksin siis kooli, väga pikk koolipäev oli 4 tundi tervelt. Peale kooli bussiga koju ja siis ülejäänud päeva veetsin emaga kahekesi teleka ees, tekk ümber ja teetass käes..

Neljapäeval oli tavaline koolipäev. Sest õpetajad otsustasid mitte enam  streikida. Või noh pidi olema tavaline, tegelikult ikka enamusi õpetajaid koolis polnud, nii et peale kahte tundi kui õpetajaid kusagilt välja enam ei ilmunud läksime klassivendadega võrkpalli saali mängima. Jah, Liina, mina mängisin võrkpalli ja täiesti vabatahtlikult! :) Mõne aja pärast hakkas igav ja läksime lõunat sööma. Pärast seda läksime klassivennaga Stupavasse. Seal tema oma teed ja mina oma teed. Muidu oleks suund esialgu sama olnud, aga mul tuli sushi isu ja ma jalutasin vanaema juurde sushi baari. Sõin natuke sushit ja kummikomme seal ning jalutasin kodupoole. :) Kodus võtsin Tara ja läksime õue. Nii hea oli lihtsalt kõndida külavahel ja muusikat kuulata..

Reedel oli jälle veider koolipäev. Nimelt peale teist tundi oli mingisugune teema et terve kool läheb streigile, või noh need kes 18 täis ja ülejäänud koju tagasi. Aga direktor otsustas ümber ja meil oli lihtsalt veidike lühendatud koolipäev. :) Pärast seda, kuskil 12.00 tuli ema mulle järgi ja hakkasime Tatardesse sõitma. Nimelt oli seal tennisevõistlus ja me käisime seda vaatamas. Istusin ja jälgisin põnevat mängu kui järsku hakkas sõnumeid tulema: "Mariliis, sa oled telekas!" "Mariliis! Sa oled seda mängu vaatamas?? Kus sa sinna said juba?" jne jne.. siis märkasin lõpuks, et üks kaamerameestest seisab täpselt minu vastas. :) Nii, et Slovakkias olles tuleb telekasse ka sattuda ikka, eks. :)

Laupäeva hommikul kui hommikust sõin, istus lauas minu vastast mingisugune mees. Jah, mees. Täiesti tavaline mees. Või vähemalt niikaua, kui ilmus järsku kaameramees ja inimene kes teda küsitlema hakkas. Mul hakkas kuidagi imelik seal ja läksin otsisin ema üles, kes kuskilt süüa võttis. Küsisin siis, et kes see mees on, et teda filmitakse. Ema: "ah, ei keegi. Ta on Slovakkia parim tennisemängija." Siis sain ma aru, et põhimõtteliselt kõik seal olid mingisugused kuulsused. :)
Pärast hommikusööki läksin mängisin natuke tennist, mida ma küll ei oska, aga vahet pole ju. :) Siis kui ema ja Tomy mängisid tulin üles hotellituppa ja istusin natuke internetis. Pärastlõunal läksime emaga jalutama. Algul kõndisime ja rääkisime niisama pargis, siis üritasime apteeki leida, kuna ema ikka haige. Seda me küll ei leidnud, sest külm hakkas ja me läksime esimesse ettejuhtuvasse baarilaadsesse kohta sooja ja teed jooma. Seal ilmus järsku üks mees mu ette ja ütles: "Sinust saab tulevikus täpselt sama ilus naine, kui su ema siin. Ma tean mis ma räägin, ma olen elus kõike näinud." ja kõndis minema.. Ma jäin host-emale lolli näoga otsa vaatama. Ja siis purskasime mõlemad kõva häälega naerma. :) Ju siis ma olen oma host-ema nägu, mis seal ikka. :)

Pühapäeva hommikul käisime jalutamas ema, Tomy ja Mayaga. Selle järve ääres, millest ma kunagi siin kirjutasin. Et talvel mängivad kuulsused hokit seal peal jne.. See oli ikka nii teistsugune võrreldes eelmise korraga. Nüüd oli lumi, külm, jää.. Eelmine kord oli kõik ikka täitsa roheline veel ju. :)  Pärast lõunasööki (Halusky-d!!!!!!) sõitsime Nitrasse, sest Mayal on homme operatsioon ja nad pidid täna kohal seal olema.

Jah, ei teinud väga midagi huvitavat see nädal. Aga samas nii raske on nädalat kokku võtta ja igast päevast rääkida. Ma ei oska seda teha. :) Loodetavasti asi paraneb järgmiste postitustega.

Kallid!:)
Mariliis.:)