ainult viimane nädal veel..

Tere!

Vabandust et nüüd kolm nädalat pole kirjutanud, aga.. mul ei ole mitte mingisugust viitsimist ja tahtmist avada blogspot ja sinna kirjutama hakata. Kohe mitte vähimatki viitsimist. Ma tean, et tuleb kirjutada, peab kirjutama, aga.. siis et ah homme kirjutan, täna enam ei viitsi või midagi sellist. Ja nii mööduski 3 nädalat, lükates kirjutamine iga päev edasi ja edasi :D Ja tegelikult kuna mul on jäänud siin umbes nädal ainult veel, siis ma arvan, et siin Slovakkias rohkem postitusi ei tule. Võimalik, et kui Eestisse jõuan siis paari nädala jooksul tuleb postitus viimaste päevade kohta Slovakkias, pakkimise ja lendude kohta.
Lennuga seoses.. Ei taha seda. Pean täiesti üksi lendama ju. Ja veel ümberistumine ka. Lennuga seoses, on pakkimine ka paari päeva kaugusel. Või tegelikult kuna ma üldse pakkima peaks hakkama üldse? Millal ma Eestis seda tegema hakkasin? Tähendab millal Liina seda tegema hakkas? Kuidas ma pakitud saan üksi, ilma Liinata? Ja selle nädala jooksul siin pean ma nii paljudesse kohtadesse veel jõudma. Kõigepealt neli päeva koolis veel. Siis tuleb Nitrasse oma nägu näidata veel korra ja Kostolanskasse, siis Sushi vanavanemate juurde, siis ema parimate sõprade juurde, siis klassikaaslastega ärasaatmispidu.. Oeh, kiireks läheb seega.
Aga kui see lennuosa ja see asi välja jätta, siis mida ma teinud olen vahepeal? Kõigepealt koolis käinud, millalgi klassivenna sünnipäeval ja möödunud nädalavahetusel vist oli see, kui sõpradega millegi tähistamine oli, siis millalgi olid lumepühad. Eei, ei olnud seekord ainult 5 cm lund ja paanika, seekord oli ikka korralik lumi ja tuiskas mitu päeva järjest. Tunne oli juba nagu Eestis oleks. Mingi vana mees rääkis, et ta ei mäletagi millal viimati nii palju lund Bratislavas oli.. Aga nüüd kahjuks enamus lumest sulanud juba. Siis olen paar korda Penatis ujumas käinud veel. Saab viimaseid kordi seal nautida veel.

Leidsin internetist pildi milline on Penati väljastpoolt.

Nüüd see nädalavahetus oli mul Johanna külas. Tähendab eile ja täna. Võibolla oli see viimane kord kui ma teda nägin ennem suve, kui ka tema Eestisse saabub.. Oli tore, sõime keedukartulit normaalsel kujul, hakklihakastet ja musta leiba.. Eesti toit on lihtsalt parim. Tõesti.

Nüüd lõpuks ka mõni pildike suusatamisest ja mägedest ka. :)

Kõigepealt kaks linki: https://www.youtube.com/watch?v=znDw_Inm3fc
                                   https://www.youtube.com/watch?v=u30LfYOHN8Q&playnext=1&list=PLB9A2BD9FFC07BBE1&feature=results_video

üks suvisem pilt ka teel Tatardesse..:)

Nüüd jälle ei lase lisada pilte millegipärast rohkem. Oeh. Mulle ei meeldi blogspot enam. Ma ei saa sest aru. 
Ma siis seekord lõpetan jälle.

Kõigile teile suuured kallid sinna!:)

Mariliis.:)

2013?

Tere!

Kõigepealt: Ilusat uut aastat kõigile! :)

Ma ei ole siinsetest jõuludest veel kirjutanud. Slovakkia jõulud on ikka päris teistsugused kui Eesti omad. Kahekümneneljanda(jeesus, kui pikk sõna) hommiku olime kodus. Pärastlõunal läksime sushivanaema-vanaisa juurde ja alustasime kohe laua katmist, sest see võttis juba pea kaks tundi. Aga kui kõik laua ümber olid lõpuks vanaisa pidas pisikese kõne. Kui kõik olid istunud, võttis igaüks omale ühe hästi õhukese vahvli ja määris selle küüslaugu ja meega kokku ja sõi ära. Kui kõik olid esimese suutäie võtnud, vaatasin mina ikka veel seda väga kahtlase pilguga, et no mida? te kavatsete SELLE ära süüa? nalja teete?? aga tegelikult oli see üsna söödav. Seejärel sõime seenesuppi ning lõpuks salatit ja kala. Jah, kala. Jõulude ajal siin ei või liha süüa, aga kala võib. Sel hetkel tundsin küll puudust verivorstist hapukapsast ja kartulist.. no kohutav isu oli selle järgi. Pärast seda sõime veel pisikesi kooke ja pähkleid ja komme. Lõpuks Maya ei suutnud enam kingitusi oodata ja me läksime üles korrusele vaatama kas jeesus oli kingid toonud juba. Jah, siin ei too kinke mitte jõuluvana vaid jeesus. Kui kingid avatud ja natuke veel lobisetud, siis hakkasime Nitrasse sõitma. Ja seal kordus täpselt sama asi, samad toidud, samad joogid, samamoodi kingituste avamine. Veider oli, et siin ei olnud tegelikult sellist hullu söömist jõulude ajal nagu Eestis. Kahekümneviiendal käisime ema sõbranna maja vaatamas, mis pidavat varst-varsti valmis saama. Siis väike lõuna ja seejärel host-ema sõbranna juurde sõit. Õhtu möödus kokates ja ema sõbranna tütrega vesteldes. Millalgi läksime välja ilutulestikku laskma ja lumesõda tegema. Kahekümnekuuenda hommikul sõitsime host-isa vanaema ja tädi juurde. Seal kuulsin, et kahekümnekuuendal, on pisemates külades õhtuti pidu ja laat ja midagi sellist. Ma ainult ei mäleta kelle puhul see tähistamine on.

Aastavahetuse veetsin ma mägedes suusatades. Esimene päev oli ikka veidike hirmus küll. Eriti pärast seda, kui ma suutsin koperdada, selili kukkuda ja ülejäänud mäest selili alla lasta, sest pidama ei saanud hästi ja midagi ei näinud, sest lumi lendas näkku. Aga noh, järgmine päev läks juba paremini. :)
31. detsembril kusagil 7 paiku õhtul saabusin ma kohta, kus me plaanisime uut aastat vastu võtta. Alguses sõime kõhud täis, rääkisime, mängisime paar totrat mängu ja siis mina koos Pet'o, Barbi, Monika ja Pat'o-ga läksime välja, kelgutama. Päris külm oli seal -2 kraadiga, kui just eriti sooje riideid ei ole. Aga vähemalt oli tore. Ükshetk avastasime et kõigest 15 minutit on uue aastani. See tähendas, et jooksime tagasi mägimajakesse ja hakkasime ilutulestikku välja viima ja valmis panema. Siis saabus hetk kus kõik 20 inimest  tulid välja ja hakkasid kooris lugema sekundeid kümnest allapoole ja saabuski aasta 2013! Ilutulestikku lasti palju. Väga palju. Kuid ükshetk lendas minu ja veel paari inimese poole üks nendest rakettidest.. Me küll suutsime mitte pihta saada, aga Tomy, ema sõber, sai sellega vastu jalga. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Millalgi läksime sisse tagasi ja kusagil hommikupoole sai lõpuks magama ka. :)
Kokkuvõttes oli see ülitore aastavahetus, aga kuna blogspot ei lase mul pilte üles panna ja jutt sai otsa, siis ma lõpetan seekord.
 Kallid! :)

Mariliis.